Uudised

23
nov
4kscore test

Eesnäärmevähi riski test

4Kscore test hindab agressiivse eesnäärmevähi riski enne eesnäärme biopsiat ning võimaldab seeläbi leida üles need patsiendid, kelle...

Loe edasi

05
märts

MedTIM Erakliinik kolib tervisekeskusesse

MedTIM Erakliinik kolib tervisekeskusesse

Loe edasi

08
aug

Piinavad valud sunnivad tualetiust kulutama

Tihedad käigud tualetti, hullematel juhtudel 5–10 minuti tagant, põletus- ja kipitustunne ning sage öine ärkamine tualetis käimiseks ning...

Loe edasi

07
aug

Naisi sageli kimbutav kusepõiepõletik toob kaasa põletava valulikkuse ja pakitsuse

Kusepõiepõletikku esineb sagedamini naistel. Vähemalt üks-kaks naist viiest on kogenud oma elu jooksul põiepõletikku.

Loe edasi

23
sept

Keda saab aidata perearst ja kes tuleks uroloogi juurde saata?

Keda saab aidata perearst ja kes tuleks uroloogi juurde saata?

Loe edasi

21
sept

3 peamist probleemi meestel

Uroloogi kabinet pole patsiendile just väga ahvatlev koht, kuid valehäbist tuleks siiski üle saada ja muredele lahendused leida. Meeste uroloogiliste...

Loe edasi

3 peamist probleemi meestel

Uroloogi kabinet pole patsiendile just väga ahvatlev koht, kuid valehäbist tuleks siiski üle saada ja muredele lahendused leida. Meeste uroloogiliste vaevustega seotud küsimustele vastas Lääne-Tallinna Keskhaigla uroloog Gennadi Timberg.

Violetta Riidas
violetta.riidas@aripaev.ee

Millised on noorte meeste 3 peamist uroloogilist probleemi? Esiteks näeb väga sageli eesnaha kitsenemist ehk fi- moosi, mis on jäänud juba kas lapse- või noorukieast, kui vanemad pole selle-
le tähelepanu pööranud ja juba vanema- na sageli häbenetakse probleemiga pöör- duda. Vahel on põhjuseks ka lihtsalt ini- mese teadmatus. Loomulikult on fimoo- si põhjuseid ka teisi, nagu eesnaha põle- tik ehk balaniit, varjatud diabeet, samu- ti suguteede poolt lisandunud põletik ja hilisem eesnaha armistumine, jne. Oma probleemile ei pöörata seni tähelepanu, kuni see hakkab segama suguelu ja põh- justab tõsiseid vaevusi, sealhulgas segab urineerimist. Teiseks kimbutavad noori mehi ebamäärased alakõhus, kubemes, lahkliha piirkonnas, munandites ja rist- luudes esinevad valud, mis võivad kesta mõne päeva ja taanduda ning mõne aja pärast korduda. Lisaks võivad esineda ta- gasihoidlikud kusemise häired, koos pa- kitsustundega kuseteedes.
Kuna need valud võivad taanduda ise- eneslikult, siis olulist tähelepanu neile ei pöörata. Kui anamneesi uurida, siis on- gi taoline probleem kordunud mõninga- se ajavahega ja kuude, vahel poole ja ise- gi aasta pärast naasnud. Saadakse mõnin- gane ravi, sest uriini ja vere näitajate ana- lüüs on tavaliselt normis. Kuna valu tuleb hiljem siiski tagasi, siis lõpuks eriarstile pöördumisel leiame me sageli varjatult kulgenud eesnäärme põletiku. Tavaliselt on pöördumise põhjuseks erektsioonihäi- red ja seksuaalhuvi langus.

Üle 65aas- tase Eesti mehe seksuaalelu on vägatagasihoidlik.
Gennadi Timberg

Kolmandaks näen paljudel nn alumis- te kuseteede probleeme, kus esinevad uri- neerimisega seotud mured, mida aga püü- takse valehäbist tingitult enda teada jät- ta. Esineb kas pikenenud urineerimise akt või peab tualetis käima öösiti, samu- ti häbenetakse eriti alkoholi tarbimise jä- rel tekkinud voodimärgamist. Nende eba- meeldivuste taga võib esineda aga tõsi- ne haiguslik probleem. Sageli väidab mõ- ni, et käib urineerimas väga harva ja suu- dab korraga kusta üle poole liitri, teadma- ta sealjuures ise, et siin võib olla tegemist juba kusepõie funktsionaalse häirega, või- maliku neuromuskulaarsest häirest põh- justatud algava kusepõie atooniaga.
Kindlasti on neid probleeme eri vaate- nurga alt palju ja erinevaid, kuid peamine sõnum nooremaealistele meestele on see, et pole mõtet tunda valehäbi ja kannatada, tuleb leida võimalus ning julgelt pöörduda konsultatsiooniks erialaspetsialisti poole. Jah, paljuski on juttu sellest, et järjekor- rad on pikad ja tühiste probleemidega ei tasu tüüdata ning enne peab olema kon- sulteerinud perearst. Loomulikult nii see
peabki olema, kuid olenemata sellest, kui- das seda teha ja millist teed mööda kont- rollile saadakse, on väga oluline problee- mi mitte tähelepanuta jätta.
Millised on vanemate meeste 3 pea- mist uroloogilist probleemi? Milline on vanem mees? Kas alates 45? 50? 55? või üle 60ne? Mõni peab end juba 45aas- taselt nn vanaks. Arvan, et mehe vanus ja aktiivsus on paljuski seotud tema füü- sisega ning sellest tuleneva aktiivsuse- ga. Tundub, et ka sellest sõltub, millised probleemid esinevad.
Esmasena kindlasti saabki mainida just alumiste kuseteede sümptomatoloo- giat, mis kajastub just eelnevalt maini- tud urineerimishäirete probleemidena, teatud tüüpi valude esinemisena alakeha piirkonnas. Olen märganud, et mitte nii- võrd kusemise häirumine ja valude esine- mine ei sunni pöörduma eriarstile, kui vaadata keskeas mehi (45–55 aastat), vaid hea kontakti saades patsiendiga selgub, et põhjuseks on just seksuaalelu häirumine ja erektsiooni probleem. Väga harva juh- tub, et sellises vanuses mees tuleb ja jul- geb tunnistada, et tal on erektsiooni prob- leemid, vaid alustatakse pigem n-ö üm- bernurga jutuga soovist end kontrollida eesnäärmevähi suhtes ja alles hilisemal suhtlemisel selgub tegelik probleem, mil- lele saame siis lahenduse leida.
Teiseks samalaadselt noorema generat- siooniga on vanemaealistel meestel ülla- tavalt palju fimoosi ehk eesnaha kitsene- mist. Alati ei saa seda panna mitteregu- laarse hügieeni arvele. Näiteks avaldub meestel, kellel on varjatud diabeet, ees- naha kitsenemine teistest sümptomitest
kiiremini. Nii me leiame, et umbes 15– 20% vanemaealistel meestel, kellel esi- neb eesnaha kitsenemine, kulgeb varja- tult suhkruhaigus. Seega vaatamata sel- lele, et paljud väidavad nagu eesnaha kit- senemine neid ei häiri, sest suguelu sisu- liselt ei elata, võib selle taga peituda hoo- pis tõsisem patoloogia. Üldiselt peab tun- nistama, et üle 65aastase Eesti mehe sek- suaalelu on väga tagasihoidlik või siis sa- geli suisa olematu. See on siiski täiesti va- le vaatenurk ja lähenemine oma eluviisi- dele, arvestades kaasaja efektiivseid ravi- võimalusi. Kolmandaks ei saa kindlasti mööda minna ka sellest, et kesk- ja vane- maealiste probleemiks on healoomuline eesnäärme suurenemine ja eesnäärme- vähk. Kindlasti tuleks siinkohal meenu- tada, et eesnäärme pahaloomuline kasva- ja kulgeb sageli samade sümptomitega kui healoomuline eesnäärme suurenemine ja haigus võib jääda seetõttu märkamatuks.
Paljuski kasutatakse ka healoomulise eesnäärme suurenemise ravis ravimeid, mis alaldavad eesnäärme spetsiifilise an- tigeeni väärtust, viies selle ettenähtud piiridesse, kuid samas võib pahaloomuli- ne protsess sel juhul varjatult edasi kul- geda. Samuti ollakse arvamusel, et pä- rast healoomulise eesnäärme suurenemi- se operatiivset ravi enam probleeme ees- näärmega pole. Kusemine pärast operat- siooni on vaba ja häireteta, kuid samas on eemaldatud ju ainult adenomatoosne ku- de ning eesnääre kui selline on mehel ole- mas ja pole välistatud, et teatud faktorite toimel võib märkamatult areneda ja kul- geda eesnäärme pahaloomuline kasvaja, mida varasemal kontrollil saaks väga edu- kalt diagnoosida ja ravida.